Nordea lubab Eestile paranemist

Majanduskasv ja hinnad

Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi 5 protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, 2016. aastal kiireneb kasv eksporditurgude ja investeeringute elavnedes vähemalt 3,2 protsendini.

Globaalmajanduse taastumist on ergutanud keskpankade äärmiselt stimuleeriv rahapoliitika, millele on nüüd lisandunud langenud naftahinnad. Samas jääb maailma majanduskasv Nordea majandusprognoosi hinnangul ka pikemas perspektiivis madalamale tasemele kui enne viimast majanduskriisi. Selle trendi taga on muutuv demograafiline olukord lääneriikides, investeeringute tagasihoidlikum maht ning aeglustunud globaalse kaubanduse kasv.

Nordea prognoosib Eestile 2015. aastaks ajutist hinnalangust, mis aasta teises pooles asendub toormehindade kasvu toel mõõduka hinnakasvuga.

Majanduse elavnemine

Nordea panga peaökonomisti Eestis Tõnu Palmi sõnul lisandub tugevale eratarbimisele aasta teises pooles Skandinaavia ja euroala ekspordinõudluse elavnemine. „Majanduskasvu riskid on järgmisteks aastateks taas kord üleval,“ ütles Palm. „Kui aasta alguses hoiavad eksporditulude kasvu tõenäoliselt vaos geopoliitilistest riskidest tingitud määramatus, Venemaa majanduslanguse süvenemine ja madalad energiahinnad, siis aasta teine pool tõotab tulla euroala ja Skandinaavia nõudluse toel tugevam. Majanduse elavnemist toetavad Euroopa keskpankade jõulised meetmed, nõrgemad valuutad ja riskivalmiduse kasv“. Eesti avatud majanduse lähiaja peamisteks riskideks jäävad jätkuvalt geopoliitilised riskid ning sellega seotud väliskeskkonna määramatus.

Soodsad intressid

Euroopa Keskpanga jõuline majanduse turgutamine kvantitatiivse rahapakkumise (QE) teel on ebatraditsiooniline meede, mis toob tõenäoliselt kaasa pika perioodi, mil eurointressid jäävad ülisoodsale tasemele. Euro nõrgeneb veelgi.

Demograafia teeb muret

Kiiremaks majanduskasvuks vajalike investeeringute elavdamisega seostub ka Eesti majanduse pikaajaline väljakutse suurendada tootlikkust vananeva ja kahaneva tööjõu kontekstis. Negatiivsed demograafilised trendid ohustavad ka mitme teise arenenud riikide majanduskasvu kiirust. Järgnevatel aastatel elavneb kvalifitseeritud tööjõu nõudlus välisturgudel, seega konkurents kasvab.

„Viimase kümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 3,7% ning eakamate (65 ja vanemad) osakaal samal ajal suurenenud 9%. Kõige nooremate ühiskonnaliikmete osakaal on kümne aastaga ligi 25% võrra vähenenud. Veelgi olulisemaks muutuvad investeeringud inimkapitali, sealhulgas täiendõppesse, ümberõppesse, aga ka haridussüsteemi arendamisse laiemalt eesmärgiga toetada majanduse struktuurseid muutusi, mis toetavad ekspordi arengut. Vajame rohkem ettevõtlikkust,“ ütles Palm.

Eestil on euroala riikide võrdluses hea kasvuväljavaade. Pikaajaliste väljakutsete kõrval ootame Eesti majanduse jõulisemat elavnemist juba 2016. aastal seoses ekspordi ja investeeringute kasvuga.

Põhjamaade majanduse väljavaated

Kasvupööret Põhjamaades toetavad stimuleeriv rahapoliitika, madalad intressid ja euro suhtes nõrgenenud vahetuskursid. Taani ja Rootsi keskpank on majanduse stimuleerimiseks rakendanud ebatraditsioonilisi meetmeid, mis on lühiajalised intressid viinud negatiivseks. Tõenäoliselt langetavad nii Norra kui Rootsi keskpank intresse veelgi. Taani majandus on pärast mitmeid aastaid pöördunud kasvule. Toornafta hindade ja investeeringute langus on jahutanud Norra majandust. Seejuures Eesti jaoks oluline kaubanduspartner Soome on madalseisu üle elanud ning järgmisel aasta terendab juba 1,5 protsendini ulatuv kasv.